Ameerika Dalmaatsia Koerte Klubi

Dalmaatsia koerte naha- ja karvaprobleemid

Autor:
Susanne A. Hughes, DVM
Ameerika Dalmaatsia Koerte Klubi
Naha- ja allergiaprobleemide uurimisgrupp

Rahva nõudmisel on ADKK naha- ja allergiaprobleemide uurimisgrupp võtnud oma peateemaks selle liigagi tavalise ja närvesööva sündroomi, mida selle austajad kutsuvad ka "Dalmamustuseks" Ma räägin sellel teemal sihilikult kuna see seostub koertega kes osalevad aktiivselt jälje- või kuulekustreeningutel.


Tüüpiline stsenaarium võiks välja näha järgmine: teie elu valgusel on veatu karvkate kui ta jookseb ringi teie tagaõues ja ujub sopastes tiikides. Ta võib välja kannatada ka kirbu või kaks. Neljapäeval pesete ja kammite te teda nädalavahetuse näitusteks valmistudes. Laupäeval on hakanud ilmuma punnid, tavaliselt koera pealael ja/või piki selga. Kui neid ei kontrollita, hakkavad punnid levima ja muutuvad sageli väga sügelevaks (pruriitseteks). Üsna suur osa nendest punnidest võib huvitaval kombel mitte sügeleda aga levivad ikkagi nagu eelpool kirjeldatud. Iga punn on tegelikult põletikuline karvasibul, mis eritab veidike seerumit, mida on näha vaid siis kui see kärnadena kuivab. Paari päeva jooksul kaob iga punni äärtelt karva. Lõpuks näeb karvkate välja nagu oleksid seda koid söönud. Lisaks sellele on algsete punnide kohal olev valge karv võtnud roosakas-pronksja värvi ja sinu lootus, et kohtunik sinu kätt esimesena suruma tuleb, hakkab vaikselt kustuma. Selles staadiumis on sügelemine vahelduv.


Mis on selle nahaprobleemi põhjus (etüloogia)? Kuidas seda ravida? Veel tähtsam, kuidas seda ennetada? Kas see on "Dalmaatsia koera pronksistumise sündroom"? Kas "Dalmaatsia koera pronksistumise sündroom" on ka päriselt olemas kui diagnoos? Vastused sellele küsimusele on üsna otsesed.

Käsitleme neid küsimusi järjekorras jättes põhjuse küsimuse viimaseks:

  • Need punnid on tegelikult lööbesarnased reaktsioonid mis tekivad individuaalsetes karvasibulates;
  • Kui karvasibulate põletik (follikuliit) tekib, siis me näeme pindmist püodermiat (ka "hot spot") Staphylococcus intermedius'ega, mis on üks normaalse bakterioloogilise floora osa iga koera nahal;
  • Bakterioloogilise elutsükli kõrvalnähud võivad tekitada tugevat sügelust nahal, tugevdades esialgset sügelust;
  • Karvakaotus tuleneb sellest et follikuliit peatab karva kasvamise;
  • Järelejäänud karvad värvuvad porfüriinideks kutsutud pigmentide toimel mis sisalduvad põletikulise protsessi käigus väljaimbuvas seerumis.

Selle kõige viimane ja kauakestev tulemus on karvkatte "pronksjas" väljanägemine. Värvi muutnud karvad on jäädavalt määritud ja nii rikutud karva ei saa eriti millegagi valgemaks muuta. Muidugi tekib selline pronksistumine ka teist värvi karvkattega tõugudel aga pole seal nii silmapaistev kui valgel karval.
Peamine seda sündroomi puudutav küsimus aga jääb: miks lööbesarnased reakstioonid üldse toimuvad?

Vastuseid on mitmeid:
1) Allergia. Suurem osa dalmaatsia koertest kellel sellised nähud ilmnevad on allergilised. Mitmed teaduslikud uuringud on paigutanud meie armastatud tõu statistiliselt kõige enam allergiatele altide tõugude hulka. Need uuringud on baseerunud korduvatel positiivsetel nahatestidel teadaolevate allergeenide suhtes. Neid allergeene võidakse sisse hingata nagu näiteks õietolm õhus, hallitus jne, sisse süüa nagu toiduallergeenide puhul, organismi sisestada nagu näiteks kirbu sülg, või saada lihtsalt kontakti läbi lokaalsete ärritajatega mis puutuvad vastu nahka.
2) Stress. Lisage allergiale psühholoogiline stress, mis tuleneb reisimisest, erutusest, päevase rutiini ja toitumise muutumisest (kõik need maiused!). Bioloogiliselt on stress seotud glükokortisoidideks kutsutavate steroidsete hormoonide tootmise suurenemisega. Normaalses olukorras aitavad glükokortisoidid koertel stressiga toime tulla aga nende kõrvalefektiks võib kahjuks olla ka koera naha "kaitsebarjääri funktsiooni" vähendamine. Kui põletik on juba olemas, võivad glükokortisoidid panna tavaliselt nahal kontrolli all olevad bakterid vohama.
3) Niiskus ja kuumus. Veterinaardermatoloogid peavad muutusi niiskuses ja temperatuuris samuti olulisteks faktoriteks lööbesarnaste reaktsioonide tekkimisel. Need muutused võivad olla seotud naha muutuva keskkonnaga nagu näiteks:

  • Kliimaerinevused kodu ja näitusekoha vahel;
  • Naha kuivamine;
  • Nahapooride ummistumine eriliste karvahooldusvahendite kasutamise tagajärjel.

On arvatud et selle sündroomi mittesügelev vorm on otsesemalt seotud selliste keskkonnatingimustega kui allergiatega.


ENNETUS

Veterinaardermatoloogid on kindlad, et kirpude tekitatud ja sissehingatavad allergiad on koertel pärilikud. Loomulikult on parim ennetusravi sellised koerad aretusest välistada. Mõned teadlikud aretajad on saavutanud suurt edu aretades liine, millel on väga hea karvkate just jättes v'lja aretusest nähtavalt nakatunud koerad, kellel on krooniliselt probleemne karvkate.
Samas aga ei ole üheselt nõustutud sellega et toiduallergiad koertel on pärilikud. Dalmaatsia koera kui tõu kaitsjatena peame me planeerima aretust sama hoolikalt terviseaspekte silmas pidades nagu me teeme seda, et saada omale see vapustav kutsikas, kes kõigile järgmisel näitusel koha kätte näitab!
Nende jaoks, meie hulgast, kes veel ei ole jõudnud päris ellu viia seda karvkatte-nirvaanat oma aretusprogrammides, võib eesootava karvakatastroofi ennetamises abi olla veidike ettemõtlemisest ja hoolitsusest.

Olukorra kiire hindamine võimaldab meil välja tuua võimalikud probleemid ning leida neile lahendused:
1. Meil on rohkem või vähem allergiline koer;
2. Me peseme seda koera valgendavate shampoonidega mis viivad nahalt ja karvalt ära neid loomulikult kaitsvad rasvad;
3. Me reisime, tehes oma koerad mõjutatavateks tundmatute allergeenide ja võimalike kirpude poolt;
4. Päevase rutiini muutus tekitab psühholoogilist stressi ja vähendab imuunsusüsteemi toimimist;
5. Maiuste kasutamine muudab koera tavatoitumist ja võib mõjutada negatiivselt koertele kellel on osana sellest sündroomist toiduallergia.

Järgnevad ennetusmeetodid on üldiselt tõestatud olevat efektiivsed ja turvalised ilma pikaajaliste vastunäidustusteta või negatiivsete kõrvalnähtudeta.
Viimase paari aasta jooksul on veterinaardermatoloogid allergilistele koertele välja kirjutanud rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid (Derm Caps, EFA Caps, OM Caps, jne.). Rasvhapped toimivad immuunsüsteemi tugevdajatena, põletikuvastaste toimeainetena ja on eriti tähtsad aidates kehal säilitada naha kaitsetoimet põletiketekitajate suhtes. Teised kasulikud kõrvaltoimed on näiteks karvakasvu paranemine ja karva säramine. Kuigi vaidlus selle üle, milline oleks nende rasvhapete ideaalne kogus, alles käib on suurem osa dermatolooge nõus, et need toidulisandid peaksid sisaldama taimsete ja kalaõlide kombinatsiooni. Viimased andmed ütlevad et neid toidulisandeid peaks manustama kahe või kolmekordse tootja poolt soovitatud doosi. (Pidage silmas et osad koerad võivad soovitatava doosi ületamisest saada kõhulahtisuse). Veel üks tähtis märkus: rasvhapetega toidulisandite mõju ilmneb alles 4-8 nädala pärast nii, et see peaks olema pikaajalise toitumisprogrammi osaks. Mina soovitan nende lisandite andmist kogu koera näitusekarjääri ajal ja mõningal juhul terve koera elu. Rasvhapped ei suuda täielikult välistada "mustuse" uuesti tekkimist aga nad aitavad nahal maksimaalselt toimida sellistes olukordades.


Viimasel ajal on täheldatud et rasvhapped toimivad allergilistel koertel sünergiliselt koos antihistamiinidega aidates blokeerida algset reaktsiooni ründavatele allergeenidele. Mitmete uuringute käigus tehti kindlaks, et koerad, kes said rasvhapped koos antihistamiinidega reageerisid vähema sügeluse ja sekundaarse nahapõletikuga kui need, kes said kumbagi lisandit eraldi. Lisaks tehti selgeks, et need koerad, kes said pidevalt antihistamiine reageerisid paremini kui need, keda raviti vaid siis kui nad ennast kratsima hakkasid.


Aretusega tegelevate kasvatajate jaoks tähendab see kõik ennetussüsteemi, mille on välja töötanud Carroll H. Weiss (dalmaatsia koerte huviline ja Miami Meditsiinikooli dermatoloogia professor), mina ise, teised praktikud ja veterinaardermatoloogid. Mitu päeva enne oodatavat võimalikku allergiahoogu (koertenäitus) alustage ennetava antihistamiiniteraapiaga ja jätkake seda kuni jõuate tagasi koju. Nagu ka professor Weiss soovitab, kasutan ma ise kloorfeniramiinmaleaati (Chlor-Trimeton), 12 mg., 2-3 korda päevas. See on soodsa hinnaga antihistamiin, mis on saadaval käsimüügist ja ei tekita nii palju uimasust kui teised antihistamiinid. (Nendele koertele, kes peale antihistamiinide saamist jäävad uimaseks, andke nende doos kätte alles peale näitamist. Selle ravimi toimeaeg on lühike ja järgmiseks hommikuks juba kadunud)

Reaktsioon antihistamiinidele on individuaalne, nii, et ärge kurvastage kui teie esialgne valik osutub ebaefektiivseks. Teised võimalikud valikud on näiteks difenhüdramiin (Benadryl), clemastine (Tavist) ja hüdroksüsiin (Atarax).

Ülejäänud ennetustoimingud põhinevad loogilisel mõtlemisel:

  • Hoidke dalmaatsia koerad vabana kirpudest;
  • Kasutage hüpoallergeenilisi shampoone, kasutades neid vajadusel vaheldumisi antibakteriaalsete shampoonidega. Ärge peske neid liiga sageli;
  • Hoiduge maiustest mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Need on iga koera suhtes varieeruvad ja vajavad tuvastamiseks katse-eksituse meetodit. Kasutage võimalusel ühe proteiiniallikaga maiust nagu nt täiskalkunilihast viinerid pikapoisi asemel.

Pidage meeles, et siiani ei ole avaldatud selliste uuringute tulemusi, kus oleks kasutatud suurt hulka allergilisi dalmaatsia koeri. Need tõendid, mis on kogutud dermatoloogide poolt akadeemilistes ja uurimiskeskustes kinnitavad allergiliste koerte kohta avaldatud statistikat: umbes 10% koertel on toiduallergia ja 90% koertel on sissehingatavad allergiad.

RAVI

Kui te koeral hakkavad "tekkima punnid" hoolimata kasutuselevõetud ennetusmeetmetest niis on vaja koheselt ja jõuliselt reageerida et päästa karvkate vähemalt paari järgmise näituse ajaks. Pestes karvkatet bensoolperoksiidi sisaldavate (Oxydex, Pyoben) või kloorheksidiini sisaldavate (Chlorhexiderm, Nolvasan) shampoonidega puhastame nahka, eemaldades sealt pindmised pakterid. Sellises olukorras võib olla vajalik pesta koera iga nädal, kasutades peale seda kaerajahu sisaldavat palsamit, et vältida liigset naha kuivamist ja selle kaitsefunktsiooni kahjustumist.

Follikuliidi puhul määratakse alati antibiootikume. Kahjuks peab isegi kergete juhtumite puhul nahka ravima kolm kuni neli nädalat. Kui seitsme kuni kümne päeva jooksul peal antibiootikumiravi algust ei ole muutusi täheldatud, peaks mõtlema antibiootikumi vahetamise peale. Esmajärjekorras peaks valima antibiootikumid, mis oleksid efektiivsed Staphylococcus intermedius'e vastu. Nii veterinaaride määratud antibiootikumid kui ka nende mõju bakteritele võib olla piirkonniti erinev aga sobivate valikute hulgas on: oxacillin, cephalexin, ormetaprim-sulfas ja mõningatel juhtudel amoxicillin koos klavulaanhappega. On äärmiselt tähtis et vajalikku raviprotseduuri järgitakse täpipealt.

Korduva püoderma puhul, mida ei saa ravida ülaltoodud vahenditega, peaksid veterinaarid soovitama edasisi toiminguid, et välistada allergiad, sisesekretsiooniprobleemid, sebörröa, ülitundlikkus stafülokoki suhtes või haruldastel juhtudel immuunsüsteemi puudulikkus.

"DALMAATSIA KOERA PRONKSISTUMISE SÜNDROOM"


Ma mainisin seda "sündroomi" eespool, kui rääkisin valgete karvade määrdumist pronksjaks porfüriinideks kutsutud seerumipigmentide toimel. Pronksistunud dalmaatsia koeral on tavaliselt lai roosakas-pronksjas triip, mis jookseb mööda selga ja tihtipeale hõlmab ka pead. Karvajuurte lähem vaatlus näitab, et naha määrdumine on levinud erinevatel tasemetel ka karvajuurtele. Varasemad uuringud on püüdnud seostada seda teiste dalmaatsia koertele omaste terviseprobleemidega nagu kuseteede uraatkristallid, dietoloogilised allergiad, proteiinitalumatus, demodekoos, ja sügelised ja nimetada tervet seda terviseprobleemide komplekti "Dalmaatsia koera pronksistumise sündroomiks".

Dermatoloogid on aga skeptilised selle suhtes, et tegemist on sündroomiga, mis on kindlasti seotud nende teiste dalmaatsia koertele omaste haigustega. Suurem osa usub hoopis, et see on eelnevalt kirjeldatud follikuliidi loomulik tulemus. Loomulikult paistab selline määrdumine kõige hullemini välja valge karvaga koeratõugudel.

Hoolimata sellisest dermatoloogide hulgas levivast skeptitsismist on hetkel Põhja-Carolina Riiklikus Ülikoolis käsil uus uuring, mis vaatleb paljudel tõugudel esinevat "punaste karvade sündroomi". See on probleem, millest kuuleme rohkem Euroopas kui Ameerika Ühendriikides aga sel on palju ühist selle nähtusega mida siin nimetatakse "dalmaatsia koera pronksistumise sündroomiks". Teadlased vaatlevad karvajuure struktuuri elektronmikroskoopiga. Igaüks, kes on huvitatud uuringus osalemisest ja oma koera karvade uurimiseks saatmisest peaksid minuga kontakteeruma informatsiooni saamiseks:

Susanne A. Hughes, DVM
snowhill@earthlink.net
3013 Ridge Road
Durham, North Carolina 27705
Tel. (919) 489-1367
Fax (919) 489-5838
________________________________________
Copyright © 1999
The Dalmatian Club of America, Inc.
All Rights Reserved

____________________________________________________________________________________

* Käesolev artikkel on tõlgitud ja lingitud autori teadmisel ja nõusolekul. Originaalartikkel asub aadressil http://www.thedca.org/derm.html
** Iga koer ja tema terviseprobleemid on individuaalsed ja unikaalsed. See artikkel on tõlgitud eesmärgiga anda dalmaomanikele veidi mõtlemisainest. MITTE MINGIL JUHUL ei asenda see artikkel veterinaari poolt teostatavaid uuringuid ja tema nõuandeid. Kui teie koeral ilmnevad ükskõik millised terviseprobleemid, tuleks alati konsulteerida loomaarstiga. Samuti peate konsulteerima loomaarstiga enne, kui tahate oma koerale anda artiklis soovitatud ravimeid!