ÜLEMAAILMNE DALMAATSIA KOERTE ERINÄITUS
WORLD DALMATIAN SHOW
ALMARE STAKET

05.07.2008

 

Lõpuks ometi näitus, mida olime tükk aega oodanud. Ülemaailmne dalmaatsia koerte erinäitus, kuhu tulevad kokku kõik dalmamaailma vägevad!!! Jälle üks selline näitus, kus lihtsalt peab kohal olema, võidulootustega või mitte. Meil küll sedakorda viimast. Ootamatu raske terviseprobleem pani kaaluma kas sõita üldse Rootsi või mitte ja ka Arts, kes alati kõikidele rõõmudele ja muredele kaasa elab, oli eelnenud perioodist suhteliselt stressis. Otsustasin siiski sõita ja 04. 07. 2008 võttiski Alderislandi kenneli omanik ja Artsu kasvataja Siret meid bussi peale ning sõit võis alata. Koos meiega reisisid Sireti õde Piret, väike rõõmupäike Emeri ning liivakarva bretooni basseti sell Uudu. Artus sai jälle välja näidata oma otsatut armastust väikeste laste vastu ning võttis oma missiooniks Emeri musidega katta. Ka Uuduga sai Arts hästi läbi ning ületamatuid erimeelsusi ei tekkinud isegi siis kui Uudu otsustas ise Artsu perenaise kaissu magama minna. Mehed ajasid asjad rahulikult omavahel korda ja igaüks sai oma kaisupesa kätte. Rootsi sõitsime läbi Soome Turu sadama kaudu. Hommikul sõitsime Stockholmist kohe Almare Staketisse. Kuna ma ise ei tohtinud pingutada ja joosta siis sattus väljapressimise ohvriks Siret, kelle panin vastamisi faktiga, et kes ikka paremini koera näitaks kui tema kasvataja. Õnneks oli Siret nõus, mille üle olen talle siiani väga tänulik. Kahju ainult, et tema seekordne abi oli just see kord, kus Arts sai oma esimese VH hinde-loodetavasti ei heidutanud see Siretit väga, kuigi veidi sai teda ka sõbralikult tögatud :). Mulle kohtunik Charlotte Jenvalli (Taani) antud hinne ülekohtusena ei tundunud - arvestades kohaletulnud koerte taset ja Artsu tollase hetke konditsiooni, oli see aus hinne ja oli ka juba ükskord aeg saada vastuvõetud "tõeliste näitusekoerte klubisse" :). Näituseplatsil oli seega aega ka ümber vaadata ja eriti super oli kohtuda lõpuks ka ise Artsu isa Ekryda Grane kasvataja, kenneli Ekryda omaniku Per-Owe Saleryd'iga. Imetlen väga Granet ja tema harmoonilist välimust ning hoiame ennast alati kursis ka Ekryda kenneli tegemistega. Grane ise võistles juba veteraniklassis. Erinäituse PI-1 oli oodatult Bell-A-Mir's Elegant Envoy ja PE-1 mitteoodatult Muzyka Iz Nevskihh Ostrovov. TP valikul läks kohtunikul raskeks kuid selle tiitli võitis siiski teenitult väga ilus noor emane Muzyka. Palju õnne tublidele!!!

Peale näitust korjasime oma koli kokku ja sõitsime Stockholmi, kus võtsime peale Marko ja Marge ja läksime edasi linnast veidi väljasolevasse hotelli. Hotell oli mugav ja rahulikus kohas. Leidsime õhtusöögiks mõnusa hiina restorani ja veetsime lõbusalt aega. Pika päeva pidas vastu vapralt ka pesamuna Emeri!

Kirjeldus: tuleb

Tulemused ja mõned fotod siin

 

 

Finally the show I had waited for so long. The World Dalmatian Show where the mighty of the Dalmatian world shall meet!!! One more show that you just have to attend, ready or not. This time we weren't. I had a sudden serious healt problem which made me think whether to travel to Sweden at all and Arts who always feels for the joys and sorrows was also very stressed. I still decided to go and on 4th of July we were picked up by the owner of Alderisland kennel and Artus' breeder Siret and the trip began. In our company there were besides us Siret's sister Piret, little light and joy Emeri and Fauve Basset Bretagne Uudu. Artus had the chance to reveal his undying love for babies and he decided to make it his task to kiss Emeri all over. He was also friendly with Uudu and there weren't any unsolvable problems even when Uudu decided to choose Artus' owner's bed for his sleeping place. Men solved these matters calmly between themselves and everybody found their cuddly nest.We went to Stockholm via Finland and Turku harbour. In the morning we went straight from the harbour to the Almare Staket. As I was forbidden to run and have a lot of pressure, I had to blackmail Siret and made her to face the fact that the best handler for a dog is it's breeder. Fortunately Siret agreed for which I am very grateful to her. It was a pity tho that her handling happened to be the time when Artus got his first VG grading -hopefully it didn't frustrate Siret very much although she had to suffer some friendly jokes from me over it :). I didn't consider the grade that judge Charlotte Jenvall gave unjustful - considering the level of the Dalmatians present and Artus' condition at this time it was an honest grade and it was about bloody time to be accepted to this "Club of True Show Dogs" :). It also gave me the time to look around at the show ground and the best thing about it was the chance to meet the breeder of Artus' father Ekryda Grane and owner of the Ekryda kennel - Mr. Per-Owe Saleryd. I admire Grane very much for the beauty and harmony in him and we always try to keep up with the doings of Ekryda kennel. Grane himself was already in veteran class. The best male-1 of the show was expectedly Bell-A-Mir's Elegant Envoy and the best female-1 unexpectedly Muzyka Iz Nevskihh Ostrovov. It was really hard for the judge to pick BOB but finally this title was justfully earned by the amazing female Dalmatian Muzyka. Congratulations!!!

After the show we took our things and drove to Stockholm where we picked up Marko and Marge and drove to our hotel that was a bit outside of Stockholm. The hotel was very comfortable and situated in a peaceful area. We found a cosy Chinese restaurant for dinner and had a good time. Even Emeri hold her head high until the end of this long and weary day!

Description: coming

Results and some photos here