Dog shows for dummies
ehk kuidas koertenäitusel ellu jääda

 

Millest alustada

Niisiis oled sa värske kutsikaomanik. Kasvatajaga on jutud aetud ja lepingud sõlmitud ning oled oma tillukese sõbra koju toonud, kõrvus veel kasvataja soov, et hakkaksid koeraga näitusel käima. Või oled juba ammu kõrvalt kadestanud oma sõpru ja sõbrannasid, kes nädalavahetustel võtavad oma koerad kaasa ja kaovad salapäraselt minema, et hiljem sind külla kutsuda ja näidata uhkusest pakatades rosette, diplomeid ja karikaid. Ja nüüd on lõpuks käes see aeg, mil tunned ennast samuti olevat selle vennaskonna liige. Aga kust alustada ja mida teha? Tavaliselt aitab sind selle juures kasvataja või näitustel käivad tuttavad aga kui neid parajasti pole käepärast või kogud alles julgust, et esimest sammu astuda?
Et mis see näitus üldse on? Iga koeratõu kohta on välja töötatud rahvusvaheline standard, mis kirjeldab selle tõu ideaalseid omadusi, seda, milline selle tõu ideaalkoer välja näeb. Koertenäitusel hindab sõltumatu ekspert iga koera vastavust oma tõu standardile st ideaalkuvandile ja annab sellele vastava hinde. Need koerad kes vastavad rohkem standardile, saavad parema hinde ja need kes standardile vähem vastavad, saavad halvema hinde. Sellest tulenevalt saavad iga tõu kasvatajad ja aretajad selgust, kas ühes või teises koeras on selle konkreetse tõu aretuses väärtust. Kõigepealt aga on näitustel käimine üks mõnus hobi.

Kõige parem oleks alustada sellega, et minna kasvõi ühte näitust vaatama - näha kuidas tõugu esitatakse, mida kohtunikud vaatavad ja millist varustust näitustel vastava tõu juures vaja läheb. Tegemist võib näiteks olla tõuga, kelle jaoks on vajalik osta karva hoolduseks vajalik varustus või saaksid nõu sobiliku näituserihma osas. Samuti ei tee paha ennast kurssi viia oma tõu standardiga et teada saada tõu head ja vead. Üks koht kus saab vaadata kuidas erinevaid tõuge näidatakse on
siin (vali lingi "Videod" alt oma tõuvideo ja vaata). Tõustandardeid saad uurida siit.
Näitustele, kus see on lubatud, võid võtta kaasa ka kutsika, peale vaktsineerimiste tegemist, et kutsikas harjuks varakult näitusemelu ja -saginaga. Eestis algavad näituseklassid kutsikaklassist (6-9 kuud) st näitusele saad oma koera registreerida kui see on 6-kuune. Erinäitustel võivad olla ka beebiklassid (4-6 kuud). Koera vanust arvestatakse alati näitusepäevale eelneva päeva seisuga.

Näitusekoolitus

Kindlasti on su kodupaigas ka olemas kohalik koerteklubi või koolitaja(d) kes pakuvad ka näitusekoolitust. Või pakub seda kasvataja. Või on sul tuttavaid juuniorhändlereid. Igal juhul peaksid minema koolitusele, kuna see annab võimaluse harjutada koera ka teiste koertega ringis jooksma ja seisma ja kogenud inimene saab vastavalt korrigeerida nii sinu enda kui ka koera tegutsemist ringis. Harjuta koera tasaselt ja ühtlaselt enda kõrval jooksma. Kodus harjuta koera varakult seisma ja võõraste puudutusi taluma. Üks põhilistest vigadest mida koertes ringis nähakse on liigne agressiivsus või liigne hirm. Kutsikatele antakse palju andeks ja veidi ka juunioridele kuid edaspidi enam soodustust ei saa ja koer, kes niimoodi käitub riskib halva hindega või koguni ringist väljasaatmisega. Koer võib hakata kohtunikku pelgama mitmel põhjusel.Tihtipeale peljatakse meeskohtunikke kuna need lähenevad vahest ka kutsikale kiiresti ja konkreetselt ning ehmatavad koera sellega ära. Seetõttu oleks hea, kui saaksid paluda nii nais- kui ka meessoost tuttavaid et need mängiksid "kohtunikku" ja katsuksid ning silitaksid koera ja vaataksid tema hambaid. Ringis oleneb kohtunikust kas ta vaatab ise koera hambaid või pead sa ise näitama. Koera hambaid näidates tuleb kõigepealt näidata hambaid eest ja siis külgedelt -mõlema käega mokkasid eemale tõmmates. Koertele see arusaadavatel põhjustel ei meeldi - seega pead alati koera kiitma ja premeerima, kui ta hambaid näitab. Üks soovitatud nõkse on vaadata koera hambaid kui talle söök ette panna. Paned koera istuma, annad söögi ette ja lubad alles siis sööma kui oled ta hambaid vaadanud. Koer õpib varsti et hammaste vaatamine tähendab sööki.

Näitamisviisid võivad tõugude kaupa erineda - on tõuge, kes pannakse vabalt seisma, teisi jälle sätitakse ja nõutav on pea ja saba hoidmine,kolmandad peavad ennast ette sirutama ja pingul rihmaga olema. Sellise variandi puhul võidakse kasutada duubeldust st inimest ringist väljaspool, kes koera tähelepanu endale tõmbab tavaliselt mõne mänguasjaga ja paneb nii koera enda poole tirima ja saavutab vajaliku asendi. Duubeldust võid näha enamasti saksa lambakoerte ja dobermannide ringide ääres.
Näituseringis joostakse alati vastupäeva nii, et koer on vasakul pool ning koera näidates peaks hoolitsema selle eest et ise ei jääks kohtuniku ja koera vahele. Käi koeraga väljas jooksmist harjutamas, tekita kusagile kuhu see võimalik on näituseringiga sarnane väiksem ala ja harjuta teda sinu kõrval jooksma, palu sõpru, et nad oleksid kohtunikud või tuleksid ka oma koertega et su koer harjuks teiste koerte vahel ringis jooksma.

Mujal maailmas, kus näitustetulemustest sõltub rohkem kui me arvata oskame, kasutatakse professionaalseid händlereid. Ka meil on olemas professionaalsed händlerid ja juuniorhändlerid (kusjuures üks ei välista teist), kes on hea meelega nõus sinu koera näitama.Osad omanikud ei lähe kunagi ise koeraga ringi sest palkavad handleri kuna temaga saab koer paremaid tulemusi,teistel on jälle asi selles, et koer töötab ringis ainult omanikuga. Selles pole midagi halba kui paluda kedagi teist oma koera näitama- kasvõi alguses, kui endas päris kindel ei ole kuid selle tõelise feelingu, mida näitusefännid otsima lähevad saab kätte siis kui oma koeraga jagad ringis nii kaotusi kui ka võite. Nii, et kindlasti tuleb ka ise oma koeraga ringi minna.

Mis näitus on mis näitus.

Koertenäituseid on mitut erinevat sorti. Siinkohal väike ülevaade võimalikest valikutest suvalises järjekorras:

1. Rahvuslik näitus - näitus, kus jagatakse antud riigi tšempionitiitli saamiseks vajalikke sertifikaate e. SERT'e. Maades, kus antakse välja ka juuniortšempioni tiitleid, jagatakse juuniorklassis rahvuslikel näitustel ka juuniorsertifikaate ehk JUN SERT'e. Inglisekeelne vaste serdile on CAC (JUN SERT vastavalt siis JUN CAC ehk JCAC) ja vahest kasutatakse seda lühendit ka märkimaks et tegemist on rahvusliku (serdiõigusega) näitusega näiteks Haapsalu CAC, Klaipeda CAC, Iisalmi CAC jne. Igal maal on erinevad reeglid selle kohta mitu serti on vaja riigi tšempionitiitli saamiseks aga sellest allpool. Osades riikides antakse välja ka reserv-sert kuid Eestis seda ei tehta. Eestis ei ole ka klassiserti. Seitsme ja enama riigi tšempion saab omale tiitli Multitšempion ehk Multi CH

2.Rahvusvaheline näitus - sellel näitusel jagatakse nii kohalikke serte kui ka rahvusvahelisi serte ehk CACIB'eid. CACIB on vajalik rahvusvahelise tšempioni (INT CH - intertšempion) tiitli saamiseks. Selleks on vaja koguda kokku 4 CACIB'it vähemalt kolmelt eri maalt ja kolme erineva kohtuniku käest ja esimese ja neljanda CACIB'i vahe peab olema vähemalt 1 aasta ja 1 päev. CACIB'ile nagu ka SERT'ile saavad kandideerida koerad alates noorteklassist. Kui serdi vastuvõtmise suhtes kehtivad piirangud (koer pole veel nõutud vanuses või tal juba on sert ja ta peab selle edasi andma) siis CACIB'eid võib koguda palju antakse.CACIB on ihaldusväärne auhind kuna see antakse välja ainult rahvusvahelisel näitusel iga tõu parimale isasele ja parimale emasele, kes saab selle vastu võtta. Samuti jagatakse reserv-CACIB'eid siis teiseks jäänud emasele ja isasele. Res(erv)-CACIB'i võlu seisneb selles, et kui CACIBi saanud koer juba on intertšempion, siis kinnitab FCI hiljem res-CACIBi kui CACIB'i. Rahvusvahelise näituse kohta kasutatakse kirjapildis ka terminit CACIB-näitus nt Pärnu CACIB, Helsinki CACIB, Varssavi CACIB. Eestis korraldatakse aastas 5 rahvusvahelist näitust - Tallinna RV (ehk VKKK-korraldajaks oleva Vabariikliku Koertekasvatajate Klubi järgi), Pärnu RV, Tartu RV, teine Tallinna RV ja Eesti Võitja. Tihtipeale korraldatakse välisriikides mitme päeva jooksul mitu rahvusvahelist näitust - 2xCACIB, 4xCACIB.

3. Erinäitus- näitus, kus hinnatakse ainult ühte tõugu või mitut tõugu. Erinäitused on serdiõigusega näitused ja neil antakse samuti välja tšempionitiitli saamiseks vajalikke serte ja juuniorserte.

4. Rühmanäitus- näitus, kus hinnatakse kuni kahte FCI kümnest rühmast või nende rühmade alarühma.Rühmanäitused on sertifikaadiõigusega näitused.

5. Klubinäitus - erinevate klubide poolt korraldatavad sertifikaadiõigusega näitused. Eestis klubinäitusi ei korraldata, küll aga nt Venemaal.

6. Võitja näitused - Igas riigis korraldatakse selle riigi Võitja näituseid, mille puhul antakse igas tõus välja vastava riigi Juuniorvõitja (v.a. mõned riigid nagu nt. Läti) ning Võitja tiitlid. Võitja näitused on rahvusvahelised näitused - neil antakse serte ja cacibeid. Igas tõus saavad Juuniorvõitja tiitli Tõu Parim Juunior ja Vastassugupoole Parim Juunior ning Võitja Tiitli Tõu Parim koer ja Vastassugupoole Parim koer. Võitja näitused (teatud eranditega) on Cruftsi kvalifikatsiooninäitused (Cruftsist veidi allpool).Lisaks iga riigi Võitja näitusele korraldatakse ka riikide ühisnäituseid nt. Balti Võitja, Põhjamaade Võitja, Vahemere Võitja jne. Samuti toimuvad Euroopa Võitja ja Maailma Võitja näitused. Seitsme ja enama riigi Võitjaks tulnud koer saab lisaks tiitli Multivõitja ehk Multi Winner. Kataloogis tähistatakse Võitja tiitleid kas JW või W ja aastaarv, millal tiitel saadi.

6. Westminster Show - Ameerika Kennelklubi poolt korraldatav suur koertenäitus, mida peetakse maailma üheks elitaarsemaks näituseks.

7. Crufts - igal aastal Inglismaal Birminghamis toimuv koertenäitus, kuhu Mandri - Euroopast pääsevad erinevates riikides Cruftsi kvalifikatsiooninäituseks kinnitatud näitusel TPJ, VSPJ, VSP ja TP saanud koerad, kellele saadetakse koju kvalifikatsioonikinnitus. Eestis on Cruftsi kvalifikatsiooninäituseks Eesti Võitja näitus. Nende näitustega kvalifitseerub vaid ühele, järgmisel aastal toimuvale Cruftsile. Cruftsile pääsevad ka kõik intertshempioni tiitliga koerad.

8. Match - show - mitteametlik näitus, kus võivad osaleda nii tõukoerad kui ka tõutud koerad. Võimalus nendele, kelle lemmikul tõutunnistust ei juhtu olema. Rahvakeeli nimetatakse seda näitust ka matsukaks. Matsukatest on hea alustada koera näitustega harjutamist.

Mõned näituste ja sertidega seotud mõisted:

Drive-in näitus - suurem osa näitustest on drive-in näitused. See tähendab et sa võid koeraga kohale tulla umbes tund enne oma tõu hindamise algust ja lahkuda kohe peale hindamist, kui sa ei osale edasistel võistlustel või BIS ringides.
CQ - certificate qualified ehk siis saab sertile võistelda. Selline märge võidakse panna nt. Lätis ja tähendab seda, et on õigus võistelda serdile ehk osa võtta isaste/emaste serdiringist. Lätis tähistab seda punane lint, nii, et ei maksa kohe ehmatada kui selle saate. Kui te CQ märget ei saa siis teil serdiringi seal asja ei ole.
CWC -class winner certificate ehk klassisert. Osades riikides saab serdi iga klassi võitjakoer nt Venemaal ja Poolas.

 

Appi, esimene näitus!

Nüüd oled sa ennast veidi koolitanud ja koera veidi koolitanud ja sügavalt hinge tõmmanud ja otsustad esimesele näitusele minna. Kõigepealt tuleb näitus välja valida. Kõige paremat infot näituste kohta Eestis ja välismaal saad siit. Nende näituste lingid on aktiivsed, millele on registreerimine alanud. Näitused tasub välja vaadata juba varakult sest tihtipeale algab registreerimine isegi 6 kuud ette ja mida varem ennast kirja paned, seda odavamalt saad seda teha. Näitustel on tavaliselt 2.-3. registreerimisperioodi ja erinädal. Igal registreerimisperioodil on registreerimistasu kallim ja erinädalal st viimasel hetkel registreerinutele veel mitmekordne. Näitusele registreerimiseks pead saatma näituse kohta käivas infos äratoodud viisil (post, fax, või e-mail) registreerimislehe, koopia koera tõutunnistusest, registreerimistasu maksekorralduse koopia ja vajadusel koerale kinnitatud tiitlite diplomite koopiad (juhul kui koeral need on ja tahad teda registreerida tshempionklassi) ja töökatsete tunnistused (teatud tõugudel). Neid viimaseid me hetkel siin ei käsitle. Registreerimistasu saab tagasi vaid koera surma korral vastava tõendi esitamisel. Registreerimisel tasub alati lisada palve korraldajatele et nad kinnitaksid registreerimise õnnestumise. Kui see kinnitus on saadud, jääb üle vaid oodata (ja muidugi koera treenida).Nädal-kaks enne näitust või isegi varem saabub sulle koju ümbrik, millest leiad osalemisnumbri, vahest kataloogivoucheri, info näituse toimumiskoha kohta ja selle kohta mis ringis ja millise kohtuniku all sinu tõug võistleb. Sama info on üleval ka internetis selle näituse kodulehel. Samuti tasub läbi lugeda EKL näituste eeskiri

Üks asi, millega sa registreerimisel kokku puutud on registreerimislehel küsitud klassid. Klassid varieeruvad vastavalt koera vanusele ja saavutustele. Allpool kordame klassid veel kord üle aga hetkel lühike ülevaade:

Kutsikaklass (6-9 kuud) - selles vanuses koeraga saadki näitusel osaleda ainult kutsikaklassis. Kutsikaklass on ainus klass, mis ei võistle Tõu Parima tiitlile rääkimata SERT'ist ja CACIB'ist.

Juuniorklass (9-18 kuud) - võistlevad Tõu Parima Juuniori ja Tõu Parima tiitlile. Juuniorklassis saab ka võistelda Võitja näitusel Juuniorvõitja tiitlile. Juuniorklassi koer ei saa võistelda suurele serdile ja CACIBile, saab võistelda juuniorserdile.

Noorteklass (15-24 kuud) - kuna noorteklassi koerad saavad võistelda CACIB'ile siis on see hea klass, kuhu koera panna, kui juuniorklassist on vajalikud asjad saadud aga veel ei taha koera avaklassi panna, samuti kui on siiski soov just CACIB'it püüda. Noorteklassis on reeglina ka vähem koeri st ka väiksem konkurents, mis on eriti oluline riikides, kus sert antakse iga klassi võitjale. Noorteklassi koerad osalevad ka serdiringis kuid serdi saab selles klassis vastu võtta ainult koer kellel pole veel kolme juuniorserti kolmelt erinevalt kohtunikult või juuniortšempioni tiitlit..

Avaklass (alates 15 kuud) - kõige suurema valikukriteeriumiga klass. Siia võid koera panna kohe peale 15-kuuseks saamist, kui arvad, et ta on küllalt arenenud, et täiskasvanud koertega võistelda. Avaklassi koerad võistlevad serdile, CACIB'ile ja Tõu Parima tiitlile. Enamik täiskasvanud st üle 24 kuuseid koeri pannakse avaklassi. Samution hea teada, et kui mingil põhjusel oled registreerimisel koera valesse klassi pannud või jätnud klassi märkimata siis tõstetakse koer korraldajate poolt avaklassi (kui ta on üle 24 kuu).

Kasutusklass (alates 15 kuud) - nendele tõugudele, kus on nõutavad töökatsed nagu nt retriiverid või saksa lambakoerad. Võistlevad serdile, CACIB'ile ja Tõu Parima tiitlile

Tshempioniklass (alates 15 kuud) - koerad, kes on saanud juba tshempionitiitli. Võistlevad serdile, CACIB'ile ja Tõu Parima tiitlile

Veteraniklass (al. 8 aastat) - veteraniklassi koerad ei saa võistelda CACIB'ile, küll aga saavad nad võistelda Tõu Parima tiitlile.

Paaride, kasvataja-ja järglasteklassi selgitatakse allpool.

Nüüd peab vaikselt pakkima hakkama. Kui sul on tõsine soov tulevikus pidevalt näitustel hakata käima, siis oleks mõttekas muretseda oma koerale puur või aedik. Vastupidiselt levinud arvamusele et puur on looma vangikong, pakub puur näitusel su koerale rahulikku ja omaette kohta keset kõike seda möllu ja sagimist. Puuri võiks osta juba varakult ja harjutada koera sellega kodus olema, et selleks ajaks kui ta näitustel hakkab käima, ta juba teaks, et see koht on turvaline paik, kuhu ta saab pugeda. Puure ja aedikuid saad uurida siit. Kui tegemist on tõuga, mis vajab erilist karvahooldust, pead mõtlema trimmimislaua peale ja vastavatele "soenguvahenditele".

Näitusele minema hakates pea kindlasti meeles, et kaasas peavad olema - koer loomulikult (on ka neid maha unustatud), vet.pass, näitusekorraldajate poolt saadetud paberid, osalemisnumber, igaks juhuks ka tõutunnistuse koopia, puur ja muud vajalikud vahendid, vett koerale joogiks, hulk maiust, haaknõel numbri kinnitamiseks (võid osta ka spetsiaalse käehoidiku, kuhu number pannakse),maiusekotike (kui taskusse panna ei saa), kilekotid jm vahendid et oma koera järel vajadusel koristada.
Riietuse suhtes saab üldiselt soovitada et see peaks olema ühevärviline ja mitte koeraga ühte värvi -muidu koer kaob riietuse sisse ära. Koer peab sinu taustalt eristuma,et kohtunik saaks teda korralikult näha ja hinnata. Samuti pole head väga laiad või kaharad seelikud, mille sisse koer samuti kipub ära kaduma. Tõud seavad samuti omad nõuded sellele kas sul on seljas seelik või püksid. Põhimõtteliselt võib ükskõik mida ju selga panna kuid vahe on vahel kas sul on väike koer või suur koer, aeglane koer või aktiivne ja kiire koer. Kui sa pead ringis palju jooksma siis võivad seelik ja kontsakingad osutuda väga ebamugavaks.Pigem soovitaks valida mugavad ja libisemiskindlad jalanõud. Samas võiks riietus olla enam-vähem soliidne kuna kohtunikud vaatavad tihtipeale ka seda, kuidas see händler välja näeb, keda ta valmistub parimate ringidesse saatma.

Talvel peetakse näituseid siseruumides,kus ruumi tihtipeale vähem,suvel ollakse välinäitustel,kus ruumi on rohkem. Näitusele saabudes tuleb sul läbida veterinaarkontroll, kus vaadatakse su koera vaktsineerimiste kehtivust, kontrollitakse kiipi ja/või tätoveeringut ning pannakse seda kinnitav tempel numbrile. Sissepääsu juures on tavaliselt ka koht kus saad kas tasuta või raha eest endale kataloogi, kust saad vaadata näitusel osalevate koerte andmeid. Saad veidi aimu kui palju koeri osaleb ja mis klassides.Nüüd saad üles otsida oma ringi, panna puuri ringi juurde püsti ja oodata hindamise algust. Kui on aega ja kohtunikku pole veel ringi tulnud, võid oma koeraga ka samas ringis veel jooksmist jms harjutada. Kinnita osalemisnumber nähtavale kohale oma riiete külge.

Mida kohtunikud tahavad.

Hindamise alguseks (tavaliselt kl 9 või 10) saabuvad ringis oleva laua juurde mitu tegelast -kohtunik ise, vajadusel tõlk,ringisekretär, kelle ülesandeks on vajalikke dokumente vormistada ning ringikorraldaja, kelle töö on tagada hindamise tõrgeteta toimumine.Ringikorraldaja ülesandeks on ka aidata neid, kes esimest korda näitustel või välismaalt ja ei tea ehk nii hästi, mis toimuma hakkab. Kui sinu tõug pole esimene hinnatav siis saad jälgida, kuidas toimub ringi minemine ja mida kohtunik seal tahab..Ringikorraldaja hüüab numbrite järgi ringi need, kelle kord on seal parajasti olla- pane alati tähele, keda ta kutsub ja ole valmis ringi minema.

Esimesena lähevad võistlustulle isased kutsikad (6 -9 kuud).Ringi minnes jälgi alati kohtunikku,kes tavaliselt annab märku, kuhu ta tahab, et sa seisma jääksid. Vahest on see kohe peale sisenemist, vahest tahab ta sind näha ringi teises otsas. Koerad on igas klassis järjestatud kennelinime alusel tähestiku järjekorras. Vahest on hea olla esimene ja vahest mitte kuid see oleneb kõik kohalolevatest koertest.Kohtunik ootab kuni kõik osalejad on ringi tulnud ja oma koerad seisma pannud. Vahest lastakse peale seda joosta ja teinekord alustatakse kohe koera vaatlemist. Koerad kutsutakse ükshaaval kohtuniku laua juurde ja palutakse ta seisma panna, siis hambaid näidata, kohtunik katsub koera üle ja palub sul siis veidi liikuda koeraga. Tavaliselt kohtunik ütleb, mida ta tahab ja näitab ka käemärkidega. Tavaliselt tahab ta, et sa jookseksid ringe, jookseksid edasi ja siis tagasi (kas otse või diagonaalis) või jookseksid kolmnurka (kolmnurga puhul peab liikumistrajektoor moodustama võrdhaarse kolmnurga, mille tippu jääb kohtunik).Sellisel moel saab kohtunik hinnata su koera liikumist eest, tagant ning külje pealt. Ringi minnakse ja seal joostakse ikka ja alati vastupäeva ja koer on alati vasakul pool. Kogu koera vaatlemise aja dikteerib kohtunik ringisekretärile koera kirjeldust. Kui esimene kutsikas on vaadatud ja oma jooksud jooksnud, palutakse tal minna ringis eemale ja korratakse sama järgmise koeraga.Lõpuks palub kohtunik kõikidel ringis olevatel koertel veel koos joosta, et neid võrrelda ja teeb siis oma otsuse.

Kui isased kutsikad on ära käinud, siis lähevad nad ringist välja ja ringi tulevad emased kutsikad, kelle puhul kordub sama. Lõpuks kutsutakse ringi kõik kutsikad ja kohtunik paneb nad paremuse järjekorda ning võib määrata neljale esimesele kutsikale eriauhinnad (EAH). Parimat emast kutsika ja parimat isast kutsikat võrdleb kohtunik veel ja valib Tõu Parima Kutsika (TP KUTS). Kohtunik võrdleb omavahel mõlemat kutsikat ja laseb neil uuesti liikuda ning valib lõpuks selle, kellest saab TP KUTS. Teine kutsikas saab siis vastavalt tiitli Vastassugupoole Parim Kutsikas (VSP KUTS). Tõu Parim Kutsikas läheb edasi peale tõugude hindamist algavale kogu näituse parima kutsika valikule ehk kutsikate BIS-ile (KUTS BIS). Kuna kutsikad tõu piires rohkem ei võistle, saavad nad kohe kätte ka oma kirjelduslehed.

Peale kutsikaid tulevad ringi isased juuniorklassi koerad (9-18 kuud). Ka nende puhul vaatab ja katsub kohtunik koera, laseb joosta ja liikuda ning teeb seda kõig ringisolevate koertega. Pärast järjestab kohtunik koerad kohtadele. Siin klassis annab kohtunik koertele ka hindeid ja vastava lindikese.

Hinne "suurepärane" (SP) tähendab seda, et koer on standardile ideaalilähedane.Koer on suurepärases füüsilises vormis, harmoonilise ja tasakaaluka iseloomuga, oivalise kehahoiaku ning oma sugupoolele iseloomuliku välimusega. Koera väljapaistvad tõuomadused lubavad jätta tähelepanuta vähetähtsaid kõrvalekaldeid standardist.Kohtunik teatab hinde kirjelduse lõpus igale koerale eraldi. SP hindele tulnud koerale antakse roosa lindike. Siin omab hinne suurt tähtsust seetõttu et vaid SP hindega juuniorid võistlevad juuniorserdile (JUN SERT).
Kui koer saab hinde "väga hea" (VH) siis saab ta punase lindikese ja JUN SERT'ile võistelda ei saa. Küll saab ta osaleda parima isase valikul ja hiljem paaride, kasvatajaklassi ja järglasteklassi võistlusel. Hinnet "väga hea" peljatakse ja peetakse seda isegi solvanguks kuid tegelikult tähendab see seda, et koer vastab oma tõu tüübile, on tasakaalustatud proportsioonidega ja heas seisundis. Vähesed väiksemad puudused on lubatud. Selle hinde võib anda koerale, kes on oma tõu väljapaistev esindaja.
Ülejäänud võimalikud hinded, mida koer võib saada on hinne "hea"(H), mille puhul koer saab sinise lindi ja mis tähendab, et koer vastab oma tõu tüübile, kuid tal on vigu - eeldusel, et neid ei ole varjatud, hinne "rahuldav" (R), mis toob koerale kollase lindi ja tähendab, et koer vastab piisavalt oma tõule, kuid tal puuduvad tõu üldtunnustatud jooned, või tema füüsiline seisund jätab soovida.
Viimane ja kõige negatiivsem hinne on "diskvalifitseeritud" (0), selle puhul saab koer halli lindi ja see tähendab, et koer ei vasta standardiga määratud tüübile; koera käitumine ei sobi ilmselgelt sellele tõule (on agressiivne); tal on ebanormaalsed munandid, hammaste- või hambumuse anomaaliad; tema värvus või karvkate on puudulik või ta on ilmselgelt albiino. Selle hinde võib anda ka koerale, kelle tõule iseloomulik tunnus on sedavõrd tugev, et see ohustab tema tervist. Antud hinne antakse koertele, kellel on tõustandardis märgitud tõsised või diskvalifitseerivad vead.

On ka võimalik situatsioon, kus koera ei hinnatagi vaid ta saadetakse ringist välja märkusega "ei või hinnata" (EVH) ja pruuni lindiga.See määratakse koerale, kes ei liigu, hüppab pidevalt händleri najale või püüab ringist välja minna, mis teeb võimatuks liikumise hindamise; või siis, kui koer ei lase end kohtunikul vaadata, teeb võimatuks hammaste, hambumuse, anatoomia, saba või munandite kontrollimise. Samuti tehakse see märge juhul, kui ilmneb mõni operatsioon või võte, mis viitab pettusele. Nimetatud hinnang antakse ka siis, kui kohtunikul on piisavalt põhjust kahtlustada operatsioone, mida on tehtud koera algseisundi korrigeerimiseks (nt. silmalau, kõrvade või saba puhul). Nimetatud märkuse põhjus peab olema toodud kirjelduslehel. See näitabki kui tähtis tegelikult on koera eelnevalt harjutada näituseringis käituma - hambaid näitama ja katsumist taluma.

Aga läheme tagasi ringi. Kui kohtunik on kõik koerad üle vaadanud ja neile hinde andnud, jäävad ringi vaid SP ja VH hinde saanud koerad, keda kohtunik võrdleb ja siis valib välja neli parimat. Parimale isasele juuniorile antakse JUN SERT. Kui ükski koer ei saanud SP hinnet siis JUN SERT'i välja ei anta kuid koerad siiski järjestatakse.
Peale seda toimub samadel alustel emaste juuniorkoerte võrdlus ja nad pannakse kohtadele ja esimeseks tulnud koer saab JUN SERT'i juhul, kui ta sai hinde SP.Siis jääb parim emane juunior ringi ja tagasi tuleb parim isane juunior kelle vahel kohtunik valib Tõu Parima Juuniori (TPJ) ja Vastassugupoole Parima Juuniori (VSPJ). Tõu Parimaks Juunioriks valitud koer osaleb hiljem Näituse Parima Juuniori valikul (JUN BIS)
Eestis peab koer kokku saama 3 JUN SERT'i et saada tiitel EST JCH. Selle tiitliga koer vajab peale 24 kuud vaid ühte SERT'i, et saada EST CH tiitli. Kui koeral õnnestus saada vaid 2 JUN SERT'i siis vajab ta hiljem kahte SERT'i. Kui koeral on vaid 1 või pole ühtegi JUN SERT'i siis peab ta kokku koguma kõik 3 SERT'i. Lisaks, kui koer saab näiteks oma 3 JUN SERT'i kas Lätist või Leedust siis vajab ta samuti ühte EST JUN SERT'i et tiitlit saada ja vastupidi.

Peale juuniore lähevad võistlustulle veteranid (al. 8.a). Kõigepealt toimub isaste veteranide ring, siis emaste veteranide ring ja siis valitakse nende võrdluses tõu parim veteran (TP VET) ja Vastassugupoole parim veteran (VSP VET). Tõu Parim Veteran võistleb hiljem Näituse Parima Veterani valikul (VET BIS)

Juunioride järel tulevad ringi noorteklassi (15-24 kuud) isased koerad. Toimub samamoodi koerte hindamine ja 4 esimest koera pannakse kohtadele. Sellest klassist alates enam kohest isase ja emase võrdlust ei toimu vaid need tehakse eraldi. Noorteklassi koer, kui tal on juba J CH tiitel, ei saa vanuse tõttu serti vastu võtta. Kui tal JCH tiitlit pole või on ta kogunud vaid 2 JUN SERTI, siis tohib ka noorteklassi koer serti vastu võtta.

Noorteklassi isastele järgnevad avaklassi (alates 15 kuud) isased. Toimub koerte hindamine ja järjestamine.

Avaklassile järgneb teatud tõugudes kasutusklass (alates 15 kuust).Toimub koerte hindamine ja järjestamine.

Viimaseks klassiks siin on tshempioniklass (alates 15 kuust), kus võistlevad juba tshempionitiitliga koerad.Alates 15 kuust viitab tõugudele, kes saavad serti vastu võtta ja CH tiitli saada juba alates 15. elukuust - suurem osa koeri siiski saab tshempionitiitlit andva serdi vastu võtta alles alates 2. aastaseks saamisest.

Kui iga nimetatud klassi isased on hinnatud ja järjestatud järgneb isaste koerte serdiring (SR). Siin võistlevad noorteklassis, avaklassis, kasutusklassis ja tšempioniklassis kohtadele 1-4 tulnud SP hinde saanud isased. Serdiringis hindab kohtunik uuesti koeri ja järjestab jällegi 4 esimest. Esimesele koerale võib kohtunik määrata serdi. Kui koer ei saa serti vastu võtta - tal juba on SERT olemas või vanusest ei piisa siis liigub SERT edasi kuni koerani kes selle saab vastu võtta.
Rahvusvahelisel näitusel võib kohtunik omistada 1. koha koerale CACIB'i ja teiseks tulnud koerale res-CACIB'i. CACIB edasi ei liigu vaid juhul kui 1. koer on juba INT CH kinnitab FCI hiljem teise koera res-CACIBi kui CACIB'i st sellel näitusel on siis isastele välja antud 2 CACIBit.

Kui kõik isased koerad on oma klassides ja serdiringis individuaalselt hinnatud ja oma auhinnad saanud, minnakse tõu hindamisega edasi ja toimub parima isase valik. Selles osalevad juuniorklassi 4 esimest, veteraniklassi 4 esimest ja serdiringi 4 esimest koera, kes on saanud hinde SP. Samuti nagu varem järjestab kohtunik nende hulgast 4 esimest koera. Esimeseks tulnud koer on siis vastavalt Parim Isane (PI-1) ja teised PI-2,3,4.

Peale Parima Isase valikut toimub emaste koerte noorteklassi, avaklassi, kasutusklassi ja tšempionklassi hindamine, serdiring ja parima emase valik.

Tõu Parima valik lõpetab koerte eraldi hindamise sellel näitusel. Ringi tulevad PI-1 ja PE-1 ning nende võrdluses valib kohtunik Tõu Parima koera. Teiseks jäänud koer on siis vastavalt Vastassugupoole Parim. Tõu Parimaks valitud koer läheb hiljem edasi rühmavõistlusele.Tõu Parimaks võib tulla ka juuniorkoer või veterankoer.

Peale TP valikut toimub nende olemasolul paaride, järglasteklassi ja kasvatajaklassi võistlus. Nendes klassides ei saa osaleda kutsikad.

Kasvatajaklass - hinnatakse ühe kasvataja või kenneli kahest eri pesakonnast pärit nelja koera. Koerad peavad olema ühest tõust ja saanud sellel näitusel hindeks vähemalt VH. Kasvatajaklassi nimetatakse ka kenneli võistluseks ehk kenneliks. Seega kui näitusel räägitakse kenneli tegemisest või sellest kes läheb kennelisse siis mõeldakse selle all kasvatajaklassis osalemist.

Järglasteklass -siin osaleb kas isane või emane aretuskoer koos oma 4 järglasega kes peavad olema vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist. Siin klassis ei pea aretuskoer ise olema näitusel osalenud. Küll aga saavad tema järglastest osaleda vaid üle hinde VH saanud.

Paaride võistlus - siin saavad osaleda ühetõulised emane ja isane koer kes kuuluvad ühele omanikule ja keda esitatakse koos ühe händleri poolt. Koerad peavad sellel näitusel olema saanud vähemalt hinde VH

Nende võistlustega on antud tõu hindamine lõppenud. Tavaliselt on peale seda mõni tund aega ja siis algavad Näituse Parimate ehk BIS ringid. Oma BIS võistlustel võistlevad iga tõu parim paar, kasvataja, järglasteklass, kutsikad, juuniorid (parima juuniori valikul ehk JUN BIS-il on tavaliselt ka kõige enam koeri), veteranid ja rühmad. Teatavasti siis on FCI poolt kõik koeratõud jagatud 10-sse rühma. Kõigis 10 rühmas järjestatakse 4 paremat koera. Rühma võitja ehk rühma parim tähistatakse lühendiga RÜP I, teised siis vastavalt RÜP II,III ja IV. Samamoodi antakse eelnenud BIS võistlustel välja 4 esimest koera (nt. JUN BIS-1,2,3,4).

Näitus kulmineerub rühmavõitjate omavahelise võistlusega ehk Näituse Parima valikuga ehk BIS (Best In Show) ringiga, kus siis võistlevad kõigi 10 rühma võitjad, kelle seast valitakse 4 parimat koera. BIS-1 koer on siis kogu näituse kõige ilusam koer.

Lisavõistlused:

Tavaliselt toimuvad näitusega samal ajal ka laps ja koer ning juuniorhändlerite võistlused. Mõlema puhul näitavad eri vanuseklasside esindajad oma oskuseid koerte näitamisel näituseringis.

Osadel näitustel on kavas ka agility võistlused.

Kokkuvõte

Niisiis oled Sa nüüd oma esimesel näitusel käinud ja selle üle elanud. Polnudki ju nii hull. Siinkohal veel mõningased soovitused Sulle

* Harjuta koeraga stabiilselt ja jätkuvalt. Proovi harjutada samades riietes, millega kavatsed ringi minna. See teeb koerale hilisema näituseringi mineku tuttavlikuks ja aitab kompenseerida ka su enda närvilisusest tekkida võivat stressi. Alustada võiksid väiksematest näitustest nt matsukatest.

* Registreeri näitustele varakult, et mitte hiljem liiga palju maksta. Selleks võid juba paika panna näitused, millel tahaksid osaleda. Tihtipeale otsustab näitusele mineku kohtunik, kes võib olla selle tõu spetsialist ja seega annab hindamatu kirjelduse, samuti on sertide puhul nõuded, et need peavad olema saadud eri kohtunike käest.
Kohtunike osas pead riskima sellega, et kohtunik võidakse vahetada. Eestis selle puhul registreerimistasu tagasi ei saa.

* Registreerimisel arvesta sellega, et need andmed, mille sa paned registreerimislehele, kantakse hiljem niimoodi ka kataloogi sh koera nimi, tiitlid, tema vanemate ja omanike nimed ja sinu täisaadress.

* Näitusele tulles pead kindlasti kaasa võtma VETPASSI! Võta kaasa kindlasti koerale vett ja vahendid, millega koera järel koristada. Näitusel võib juhtuda ootamatuid situatsioone ja viisakas on oma koera "pahandused" kohe koristada sest ega sulle endale ka ei meeldiks siseruumides või ka väljas laveerida "miiniväljade" vahel või kusagile sisse astuda.

* Soovitan tutvuda kataloogiga. Sealt näed ära, kui palju koeri on sellele näitusele tulemas ja milline on sinu asukoht nende seas ja oskad juba ringiminekuks valmistuda. Pane tähele et vahest võivad koerad näitusele mitte tulla ja siis muutub järjekord. Kuula hoolikalt ringikorraldaja väljahüütavaid numbreid.

* Kohtunikuga ei tasu vaielda ja tema otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Protesti võib hiljem esitada kui on rikutud EKL Näituste eeskirja (NE) - nt on kohtunik hinnanud oma kaasomandis olevat koera vms aga otsust konkreetse koera kohta vaidlustada ei saa. Kohtunikke on mitmesuguseid ja nende arvamus iga koera kohta on subjektiivne ja sõltub tema kogemusest antud tõuga ja standardi tundmisest.

* Pea meeles, et sul on ringis aega ca. 3 minutit oma koera näitamiseks. Selle aja jooksul pead sa parima välja tooma nii koera kui ka tema näitamise juures. Kedagi ei huvita, et su koer võib olla Multitshempion, kui ta tuleb ringi ettevalmistamata ja lohakalt. Paljud kohtunikud vaatavad ka nt seda kui puhas on koera karv ja kas küüned on korrigeeritud.

* Kui su koer on hinnatud ja teie ring selleks korraks läbi, ära unusta koera kiita ja premeerida, isegi siis kui saite halva hinde või negatiivse kirjelduse - isegi siis kui te ei võida. Koer ei saa aru sinu kui inimese pettumusest ja ehk isegi solvumisest ja vihast. Hoolimata tulemusest on tema teinud tööd ja proovinud olla sulle meele järgi - ta on jooksnud ja seisnud nagu teda õpetati. Kiida teda selle eest, patsuta ja anna väike maius või mängi temaga kui oled ringist väljas. Ära pane koera näituseringi ja tublit esinemist seostama sellega,et ta kohe puuri lükatakse ja unustatakse.

* Ole viisakas oma kaasvõistlejate vastu. Ära kommenteeri ja klatši teisi koeri või nende omanikke taga. Isegi kui oled veendunud, et teine koer on halvem ja poleks pidanud võitma, siis jäta see enda arvamuseks.

* Ära unusta kirjelduslehte! Tavaliselt saad selle kohe kätte kui ringisekretär selle valmis kirjutab. Kui sul läheb hästi nt lähed parima isase/emase ja TP valikule, saad selle hiljem kätte ja kui ei lähe nii hästi, saad selle kätte pea kohe peale oma ringi. Kirjelduslehed on tähtsad seetõttu et sinna kantakse andmed kõikide antud sertide ja tiitlite kohta ja hiljem, kui hakkad tšempionitiitleid vormistama, pead saatma EKL-i või vastava riigi vastavale organisatsioonile kirjelduslehe koopia.Samuti saad kirjeldusest lugeda mida kohtunik su koera kohta arvas ja võib-olla midagi ka kõrva taha panna. Samuti antakse sulle kaardid kui said JUN SERT'i, SERT'i või CACIB'i või tulid TP või VSP. Rosetid saad juba ringis kätte.
Kui ringikorraldaja on unustanud sulle anda kirjelduslehe ja kaardid siis mine ja küsi julgesti.

*Kui su koer sai RV näitusel CACIB'i siis saadab näitusekorraldaja 3 kuu jooksul sellel näitusel CACIBi saanud koerte andmed Rahvusvahelisele Kennelliidule (FCI), kes siis CACIB'id kinnitab. See omakorda võib võtta aega ja võimalik et saad kinnituse kätte alles 6 või enama kuu pärast. Nii, et varu kannatust.

* KÕIGE TÄHTSAM! Ära lase ennast heidutada halvast hindest või läbikukkunud esitusest. Meil kõigil on olnud head ja halvad päevad ja paremad ning halvemad konkurendid. Öeldakse, et ühel heal näitusekoeral peab elus ikka VH hindeid ka kukkuma. Näitusemaailm on imelik - ühel näitusel saad VH ja järgmisel oled juba nt Euroopa Võitja. Ära loobu näitustel käimisest ühe negatiivse kogemuse pärast-sest sa ei tea kunagi, mis sul saamata võib jääda. Võta näituseid nii, nagu nad on - vahva hobina!

Näitused välismaal

Kui Eesti hakkab kitsaks jääma ning tahad ka maailmas ringi vaadata siis infot Läti ja Leedu jm maade näitustelt leiad EKL kodukalt Näituseinfo ja viitade alt või FCI kodulehelt. Pane alati tähele ja küsi üle antud riigi näitusereeglid. Kui ise autoga sõita ei soovi, siis Eestis on kaks näitusereiside korraldajat Miliam ja Kreisid, kelle poole saab pöörduda ja koos mõnusa seltskonnaga uusi maid avastada.

Läti ja Leedu ja Eesti puhul peab JCH ja CH tiitli saamiseks olema kogutud 3 serti ühest nendest maadest - siis piisab teistes maades ühest. Nii võid saada nt EST J CH tiitli kogudes 3 JUN SERTi Eestist või ka kogudes nt 3 Läti JUN SERT'i ja siis ühe Eestist. Kui oled saanud nii Eesti, Läti kui ka Leedu JCH või CH tiitlid, saad koerale lasta kinnitada ka Balti J CH või CH tiitli.

Igas riigis on erinevad reeglid CH tiitli saamiseks. On riike, kellel on vastav lepe Eestiga ja kus piisab 1 serdist, kui on juba olemas EST CH tiitel, samas on riike, kus seda lepet ei ole ja kus pead kokku koguma 3-4 serti.Lisaks on seal ka tingimused et serdid peavad olema eri kohtunike käest ja kindel arv neist kas rahvusvaheliselt ja/või erinäituselt, samuti peab olema ajaline vahe esimese ja viimase serdi vahel. Samas on osas sellistest riikidest klassiserdid, mis teeb nende saamise veidi lihtsamaks.

Sert võib jääda ka "ootele". See tähendab seda, et kui su koer saab mõnes riigis, kus EST CH saab 1 serdiga tshempioniks, selle riigi serdi aga EST CH tiitel on veel saamata või kinnitamata siis see sert ei muutu kasutuks vaid ootab kuni saad EST CH tiitli kinnitatud, siis saad kasutada ka seda, juba varasemalt saadud serti ja kinnitada ka teise riigi tshempionitiitli. Nt. osaled sa oma EST JCH tiitlit omava koeraga Venemaal näitusel noorteklassis ja koer on 22 kuud vana. Te saate serdi aga RUS CH tiitlit veel ei saa. Siis osaled koeraga kui too on juba üle 24 kuu Eestis avaklassis ja saate siit suure serdi. Nüüd olete EST CH ja saate esitada taotluse ka RUS CH kinnitamiseks sest nüüd saab sealt saadud serti kasutada.


Kas tundub segane? Lohutuseks võin öelda et selle aja peale kui neid tiitleid saama ja kinnitama hakkad, tunned ennast näitusemaailmas juba nagu kala...või koer..vees.

 

Loodetavasti oli sellest tekstist siin veidikenegi abi näitusepisiku saamisel. Edu Sulle!!!

.